Posts

Nädal 15: Eetika ja IT

Minu arvates ei saa tehnoloogiale enamasti kohe silti külge panna, et see on hea või halb. Tehnoloogia on pigem vahend, mille mõju sõltub sellest mis eesmärgil seda kasutatakse. Sama asi võib ühes olukorras olla väga kasulik, aga teises olukorras kellegi õigusi rikkuda või kahju teha. Näiteks droonid, nendega nt saab otsida metsa eksinud inimest või tarnida väiksemaid objekte kohta, kuhu inimesel on raske kiiresti ligi pääseda. Sellises kasutuses on tehnoloogia selgelt mõistlik ja kasulik, sest see aitab probleeme lahendada ning võib isegi elusid päästa. Teisel juhul võib sama droon muutuda teiste inimeste jaoks tülikaks tööriistaks. Kui seda kasutatakse kellegi kodu või liikumise jälgimiseks ilma loata, siis on tegemist privaatsuse rikkumisega. Samuti võib droone kasutada ründamiseks või hirmutamiseks. Droon ise ei ole muutu, aga muutunud on kasutaja kavatsus ja olukord, kus seda kasutatakse. Sarnane lugu on ka GPS-jälgimisega. Kui ettevõte kasutab seda tööautode asukoha nägemiseks võ...
Post a Comment
Read more

Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Selle nädala teemaks on andmeturve ning valisin riskiks veidi kitsama teema: patchimata infrastruktuur. Selle all mõtlen just seda olukorda, kus serverid, konteinerid, paketeeritud tarkvarad, veebilehed jms töötavad vanade versioonidega, mille kohta on juba teada turvanõrkused. Ehk ründaja ei pea alati midagi väga uut leiutama vaid piisab sellest, et leitakse vana versioon, millele on avalik exploit olemas. DevOps vaatest on see eriti oluline teema, sest tänapäeva süsteem koosneb väga paljudest erinevatest mikroteenustest. Seal on operatsioonisüsteem, konteineri base image, andmebaas, veebiserver, CI/CD tööriistad, npm või pip paketid, Terraformi moodulid, Helm chartid ja veel hulk sõltuvusi. Kui nendest kasvõi üks jääb pikalt uuendamata, võib sellest saada sissepääs kogu süsteemi saades kätte mingid secretid. Tehnoloogia Tehnoloogia poolelt peaks esimene samm olema nähtavus. Ei saa parandada seda, mille olemasolust ei teata. Selleks võiks igal rakendusel olla komponentide ja versio...
Post a Comment
Read more

Nädal 13:Teistmoodi IT

Tõenäoliselt ei mõtle enamik meist sellele kui keeruline võib arvuti kasutamine mõne inimese jaoks olla. Kui sa ei näe, ei saa hiirt liigutada või klahve vajutada, siis ei ole arvuti enam lihtsasti kasutatav töövahend ja tänapäeval tähendab see, et inimene jääb infoühiskonnast kõrvale. Kui nüüd panna ennast otsustaja rolli, siis tekib kohe keeruline küsimus: kas riik peaks kõiki aitama ja kõik kinni maksma? Minu arvamusel ei peaks, aga samas ei saa ka öelda, et kes ise hakkama ei saa, see saagu ise hakkama vaid peaks olema asi tasakaalus. Kui kellelegi on ekraanilugeja ainus viis arvutit kasutada, siis see ei ole luksus vaid hädavajalik asi. Samas ei ole see teema ainult sotsiaalvaldkonna oma. See mõjutab otseselt seda, kas inimene saab õppida, tööd teha või üldse riigiüleseid teenuseid kasutada. Ma jagaksin need lahendused mõttes kaheks: on asjad, milleta inimene ei saa päriselt hakkama. Näiteks ei saa suhelda, õppida ega töötada. Sellised lahendused peaks riik suuresti kinni maksm...
Post a Comment
Read more

Nädal 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Image
Positiivne kasutatavus veebis Minu jaoks, kui mõelda sellisele veebilehele, mida oleks võimalikult hea ja lihtne kasutada ning enamus inimestest kasutab, tuleb esimesena pähe Googlei otsingumootor, mis on juba täitsa algusest peale praktiliselt samasuguse kujundusega olnud. Lehe avades vaatab vastu otsingukast, logo ja mõned üksikud nupud. Ei pea hakkama otsima erinevaid menüüsid ega mõtlema, mida mingi nupp teha võiks. See teeb lehe hästi kasutatavaks ka nendele inimestele, kes arvutitega igapäevaselt eriti kokku ei puutu. Lisaks on kogu leht üles ehitatud nii, et kasutaja saab keskenduda ainult ühele tegevusele ehk info otsimisele. Midagi ei tõmba tähelepanu kõrvale ega tekita segadust, mis tähendab, et nii algaja kui ka kogenud kasutaja saab oma eesmärgi kiiresti täidetud. Otsingu tegemine võtab vaid hetke ning tulemused kuvatakse kohe, aga vahel võivad otsinguvasted olla veidi kahtlased ja peab ikka päris mitu lehekülge edasi otsima. Otsingu tegemisel parandab enamasti kirjavead sa...
Post a Comment
Read more

Nädal 11: Arendus- ja ärimudelid

Selle nädala ülesandes tuli analüüsida ühe tarkvaraprojekti arendus- ja ärimudelit. Valisin näiteks GIMPi kuna tegemist on tuntud vaba tarkvara pilditöötlusprogrammiga, mida kasutan ka ise vahel Photoshopi alternatiivina. Arendusmudel GIMPi arendusmudelit võib kirjeldada kui kogukonnapõhist "bazaar" tüüpi mudelit, kus arendus toimub paindlikult ning suure osa panusest annavad vabatahtlikud arendajad. Selline lähenemine on iseloomulik paljudele vaba tarkvara projektidele, kus puudub rangelt tsentraliseeritud juhtimine ning arendus toimub pideva täiustamise kaudu. GIMPi arendus on ajas ka muutunud. Alguses arendasid seda peamiselt kaks arendajat, kuid hiljem kasvas projekt suuremaks ning arendus liikus rohkem kogukonnapõhiseks. Tänaseks ei ole projektil ühte kindlat juhti, vaid arendus toimub meeskonnana, kus erinevad arendajad panustavad eri valdkondadesse. Otsuseid tehakse koostöös ning suhtlus toimub näiteks meililistide ja arendajate kanalite kaudu. See vastab  hästi bazaa...
Post a Comment
Read more

Nädal 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Sissejuhatus Lugesin Eben Mogleni 1999. aasta artiklit Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright . Tekst keskendub sellele, kuidas digiajastu muudab arusaama omandist ja loomisest. Mogleni peamine mõte on, et vaba tarkvara näitab, et tarkvara saab edukalt arendada ka ilma tugeva omaniku kontrollita, tuginedes koostööle ja kogukonnale. Mulle jäi ka silma see, kuidas Moglen räägib inimeste motivatsioonist. Ta lükkab päris hästi ümber selle mõtte, et inimesed teevad midagi ainult raha pärast. Tegelikult on näha, et paljud panustavad lihtsalt sellepärast, et see on huvitav, tahavad midagi parandada või õppida. Vaba tarkvara on selle kohta hea näide, kus inimesed teevad päris suurt tööd ilma otsese tasuta Kui palju läks täppi Tagantjärele võib öelda, et Moglenil oli mitmes osas õigus. Vaba tarkvara ei jäänud väikeseks nišiks, vaid on tänapäeval väga laialt kasutusel. Linux, Git, Apache ja paljud muud lahendused on olulised osad kogu interneti toimimisest. Samuti on s...
Post a Comment
Read more

Nädal 9: IT juhtimine ja riskihaldus

 Jensen Huang Esimeseks näiteks valisin Jensen Huangi. Minu arvates sobib tema hästi juhi ehk leader ja arengumootori ehk change agent tüübi näiteks, sest tema juhtimisstiili keskmes on olnud selge pikaajaline visioon ja oskus suunata ettevõtet tehnoloogiliste muutuste keskel nagu on näha NVDA aktsiate viimase 5 aasta 1110% tõusuga. NVIDIA alustas graafikakaartide tootjana, kuid Huangi juhtimisel nähti GPU-de potentsiaali palju laiemalt ning neist kujunes oluline platvorm tehisintellekti ja andmetöötluse jaoks. See näitab, et ta ei keskendu ainult olemasolevate toodete arendamisele, vaid suudab ette näha kuhu kogu valdkond liigub. Tema juhtimisstiil on pigem strateegiline ja järjepidev kui impulsiivne, ta ei tee kiireid suunamuutusi, vaid ehitab ettevõtte arengut pikema aja jooksul. Samas on tal tugev tehniline taust, mis aitab tal paremini mõista nii arendajaid kui ka tehnoloogia võimalusi. Minu meelest näitab see hästi, et ta on juht, kes suudab ühendada visiooni, tehnoloogia ja...
Post a Comment
Read more