Nädal 11: Arendus- ja ärimudelid

Selle nädala ülesandes tuli analüüsida ühe tarkvaraprojekti arendus- ja ärimudelit. Valisin näiteks GIMPi kuna tegemist on tuntud vaba tarkvara pilditöötlusprogrammiga, mida kasutan ka ise vahel Photoshopi alternatiivina.

Arendusmudel

GIMPi arendusmudelit võib kirjeldada kui kogukonnapõhist "bazaar" tüüpi mudelit, kus arendus toimub paindlikult ning suure osa panusest annavad vabatahtlikud arendajad. Selline lähenemine on iseloomulik paljudele vaba tarkvara projektidele, kus puudub rangelt tsentraliseeritud juhtimine ning arendus toimub pideva täiustamise kaudu.

GIMPi arendus on ajas ka muutunud. Alguses arendasid seda peamiselt kaks arendajat, kuid hiljem kasvas projekt suuremaks ning arendus liikus rohkem kogukonnapõhiseks. Tänaseks ei ole projektil ühte kindlat juhti, vaid arendus toimub meeskonnana, kus erinevad arendajad panustavad eri valdkondadesse. Otsuseid tehakse koostöös ning suhtlus toimub näiteks meililistide ja arendajate kanalite kaudu. See vastab  hästi bazaar-tüüpi mudelile, kus arendus kujuneb kogukonna koostööna.

Bazaar-mudel on üsna paindlik, kuna igaüks saab projekti panustada ja tarkvara areneb vastavalt kogukonna vajadustele. Samas võib see tähendada ka seda, et arendus ei ole nii kiire või ühtlaselt juhitud kui mõnes ärilises projektis. Suuremad uuendused võivad võtta aega, kuid samas on tulemused tihti põhjalikult läbi mõeldud.

Ärimudel

Ärimudeli poolest on GIMP puhtalt non-profit ja kuulub ka GNU Project alla. Tarkvara ise on täiesti tasuta ning selle kasutamise eest ei pea maksma. Tulu teenitakse peamiselt annetuste kaudu ning projekti toetavad ka erinevad organisatsioonid ehk vastab annetuspõhisele mudelile.

See tähendab, et GIMP ei sõltu otseselt kasutajate maksetest, vaid pigem kogukonna toetusest. Sellisel mudelil on oma plussid ja miinused. Ühelt poolt on tarkvara kõigile kättesaadav, teiselt poolelt võib arendus sõltuda sellest, kui palju inimesi on valmis panustama.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on GIMP hea näide vaba tarkvara projektist, kus arendus toimub kogukonnapõhiselt ja iteratiivselt ning ärimudel põhineb pigem annetustel kui müügil ja on selliselt toiminud edukalt juba ligi 30 aastat.

Allikad:

GIMP. A Brief (and Ancient) History of GIMP. https://www.gimp.org/about/ancient_history.html


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Nädal 3: Traditsiooniline meedia

Oskuslik meedia Kuna töö, kooli ja erialase arengu kõrvalt väga palju aega üle ei jää, siis olen eelistanud mitmeid aastaid Eesti meediast just ERR-i.  Minu jaoks on ERR hea näide sellest, kuidas traditsiooniline meedia saab digiajastul loomulikult edasi areneda. Kui ma avan err.ee, ei tundu see lihtsalt telekanali kodulehena, vaid tervikliku keskkonnana, kust saan kätte uudised, videod, raadiolõigud ja saated kõik ühes kohas.  Hindan eriti seda, et ERRi sisu on tasuta, ei ole peidetud tasulise müüri taha ja veebilehte ei kata reklaamid 80% lehe ulatuses. Teistest portaalidest kipun just selle tõttu eemale hoidma. Minu jaoks loob see tunde, et tegemist on päriselt avaliku teenusega. Lisaks on podcastid ja artiklite kuulamise võimalus väga mugav lahendus olukordades, kus ma ei saa ekraani vaadata, aga tahan siiski infoga kursis olla. Samas olen märganud, et sotsiaalmeedias on ERR pigem tagasihoidlik. Seal jagatakse enamasti viiteid põhiuudistele ning aktiivset arutelu või vah...
Read more

Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Selle nädala teemaks on andmeturve ning valisin riskiks veidi kitsama teema: patchimata infrastruktuur. Selle all mõtlen just seda olukorda, kus serverid, konteinerid, paketeeritud tarkvarad, veebilehed jms töötavad vanade versioonidega, mille kohta on juba teada turvanõrkused. Ehk ründaja ei pea alati midagi väga uut leiutama vaid piisab sellest, et leitakse vana versioon, millele on avalik exploit olemas. DevOps vaatest on see eriti oluline teema, sest tänapäeva süsteem koosneb väga paljudest erinevatest mikroteenustest. Seal on operatsioonisüsteem, konteineri base image, andmebaas, veebiserver, CI/CD tööriistad, npm või pip paketid, Terraformi moodulid, Helm chartid ja veel hulk sõltuvusi. Kui nendest kasvõi üks jääb pikalt uuendamata, võib sellest saada sissepääs kogu süsteemi saades kätte mingid secretid. Tehnoloogia Tehnoloogia poolelt peaks esimene samm olema nähtavus. Ei saa parandada seda, mille olemasolust ei teata. Selleks võiks igal rakendusel olla komponentide ja versio...
Read more

Nädal 1: Põnevad IT-lahendused

Revolutsioon IT-maastikul  Minu jaoks on 1 tähtsamatest revolutsionaalsetest lahendustest IT-maastikul viimase ~15 aasta jooksul on konteinerlahendused. Enne 2013. aastat, kui Docker avalikult kasutusse ilmus, oli tarkvaraarendajatel üks klassikaline probleem: "AGA MINU ARVUTIS JU TÖÖTAB!" Arendaja mängumaal toimivad lahendused küll võisid töötada, aga tootmisserverites keeldus see käivitumast erinevate komponentide sõltuvuste, versioonide ja seadistuste tõttu. Dockeri muutis rakenduste töötamise kordades lihtsamaks: paki rakendus koos kõikide vajalike osadega ühte konteinerisse, mis käitab täpselt samamoodi olenemata sellest, kus seda käivitatakse. Kuigi Docker tegi esimest korda kõigile konteinertehnoloogia lihtsasti kättesaadavaks, ei olnud see idee uus.  Kõige Dockeri-lähedasem tehnoloogia oli juba kasutusel FreeBSD-l aastal 2000. Ükski idee ei ole alati perfektne, ehk ka Dockeril oli suur puudus: massiline konteinerite haldus.  Selle probleemi lahendamiseks tuli appi...
Read more