Nädal 3: Traditsiooniline meedia

Oskuslik meedia

Kuna töö, kooli ja erialase arengu kõrvalt väga palju aega üle ei jää, siis olen eelistanud mitmeid aastaid Eesti meediast just ERR-i. 

Minu jaoks on ERR hea näide sellest, kuidas traditsiooniline meedia saab digiajastul loomulikult edasi areneda. Kui ma avan err.ee, ei tundu see lihtsalt telekanali kodulehena, vaid tervikliku keskkonnana, kust saan kätte uudised, videod, raadiolõigud ja saated kõik ühes kohas. 

Hindan eriti seda, et ERRi sisu on tasuta, ei ole peidetud tasulise müüri taha ja veebilehte ei kata reklaamid 80% lehe ulatuses. Teistest portaalidest kipun just selle tõttu eemale hoidma. Minu jaoks loob see tunde, et tegemist on päriselt avaliku teenusega. Lisaks on podcastid ja artiklite kuulamise võimalus väga mugav lahendus olukordades, kus ma ei saa ekraani vaadata, aga tahan siiski infoga kursis olla.

Samas olen märganud, et sotsiaalmeedias on ERR pigem tagasihoidlik. Seal jagatakse enamasti viiteid põhiuudistele ning aktiivset arutelu või vahetut suhtlust kohtab vähem. Ühelt poolt võib see teha kanali vähem silmapaistvaks, kuid teisalt mõjub see professionaalse ja usaldusväärsena. Minu jaoks näitab ERR, et uues meedias ei pea tingimata kõlama kõige valjem hääl, vaid oluline on järjepidev kvaliteet ja kättesaadavus. Võrreldes mitmete teiste meediatega on nende ülesehitus kõige tarbijasõbralikum tähtsa info kätte saamiseks, sest nad ei kasuta klikipõhist ärimudelit.

Lahjem meedia

Ühe näitena, mis minu hinnangul paistab uues meedias palju lahjem kui oma põhikanalis, võib tuua näiteks ajalehe Sirp. Paberlehena ja põhjalikus veebiväljaandes on Sirp sisukas, analüütiline ja selgelt oma eesmärgig kultuuriväljaanne. Artiklid on pikad, argumenteeritud ja suunatud lugejale, kes ootab süvenemist.

Sotsiaalmeedias aga mõjub Sirp oluliselt tagasihoidlikumalt kui muud meediad Eestis. Harva näeb lühikesi videoklippe, visuaalseid kokkuvõtteid või aruteluküsimusi, mis kutsuksid lugejaid kaasa mõtlema.

See ei tähenda, et sisu oleks kehv, põhikanalis on see väga tugev. Lihtsalt uues meedias ei pääse see kvaliteet samamoodi mõjule nagu näiteks teised väljaanded Delfi ja Õhtuleht. Võibolla on see teadlik valik hoida akadeemilist stiili, kuid digikeskkonnas tähendab see paratamatult väiksemat nähtavust ja tagasihoidlikumat kohalolu.