Nädal 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Positiivne kasutatavus veebis

Minu jaoks, kui mõelda sellisele veebilehele, mida oleks võimalikult hea ja lihtne kasutada ning enamus inimestest kasutab, tuleb esimesena pähe Googlei otsingumootor, mis on juba täitsa algusest peale praktiliselt samasuguse kujundusega olnud. Lehe avades vaatab vastu otsingukast, logo ja mõned üksikud nupud. Ei pea hakkama otsima erinevaid menüüsid ega mõtlema, mida mingi nupp teha võiks. See teeb lehe hästi kasutatavaks ka nendele inimestele, kes arvutitega igapäevaselt eriti kokku ei puutu.

Lisaks on kogu leht üles ehitatud nii, et kasutaja saab keskenduda ainult ühele tegevusele ehk info otsimisele. Midagi ei tõmba tähelepanu kõrvale ega tekita segadust, mis tähendab, et nii algaja kui ka kogenud kasutaja saab oma eesmärgi kiiresti täidetud. Otsingu tegemine võtab vaid hetke ning tulemused kuvatakse kohe, aga vahel võivad otsinguvasted olla veidi kahtlased ja peab ikka päris mitu lehekülge edasi otsima. Otsingu tegemisel parandab enamasti kirjavead samuti ära korrektselt. Googlei puhul on ka hästi näha, et lehe loogika jääb kergesti meelde. Kui kasutaja tuleb sinna tagasi ka pikema aja pärast, ei pea ta uuesti õppima, kuidas see töötab.

Nielsseni komponentid, mis vastavad Googlei lehega oleksid õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu


Kokkuvõttes on Googlei otsinguleht väga hea näide sellest, kuidas lihtne ja selge disain võib teha veebilehe kasutamise kiireks, arusaadavaks ja meeldivaks.


Negatiivne kasutatavus veebis

Negatiivse kasutamiskogemusega on minu jaoks olnud Reddit. Lehekülge olen kasutanud küll aastaid ja nüüd on enamvähem arusaadav, aga alguses oli ikkagi veidi segane. Kuigi see on visuaalselt kaasaegsem kui vana versioon old.reddit.com, võib see kasutatavuse seisukohalt siiski probleeme tekitada. Leht sisaldab väga palju erinevaid elemente: postitused, kommentaarid, reklaamid, soovitused, menüüd, uudised, erinevad grupid, palju reklaame jms, mis kõik konkureerivad kasutaja tähelepanu pärast. Uue kasutaja jaoks võib see päris segane olla.

Lisaks võib suur infohulk vähendada tõhusust: sisu on palju, aga ei pruugi kasutaja kiiresti leida just seda, mida otsid. Juhul kui on miskit spetsiifilist leida, siis Redditi enda otsingufunktsioon ei tööta mitte kunagi selliselt nagu tahaks ja peabki kombineerima eeltoodud Googlei otsingumootori Redditi indeksiga otsides märksõnaga "site:reddit.com". 

Nielseni komponendid mille järgi on kehv kasutatavus oleksid õpitavus (keeruline alguses aru saada), tõhusus (suur infomüra), meeldejäävus (disain muutub ja on keerulisem), rahulolu (infomüra, reklaamid).

Kokkuvõttes on Redditi veebileht iseenesest väga hea ja leidub hästi kasulikku informatsiooni, aga kasutatavus on kahjuks suhteliselt kehv võrreldes paljude teiste lehtedega.

Viited:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Nädal 3: Traditsiooniline meedia

Oskuslik meedia Kuna töö, kooli ja erialase arengu kõrvalt väga palju aega üle ei jää, siis olen eelistanud mitmeid aastaid Eesti meediast just ERR-i.  Minu jaoks on ERR hea näide sellest, kuidas traditsiooniline meedia saab digiajastul loomulikult edasi areneda. Kui ma avan err.ee, ei tundu see lihtsalt telekanali kodulehena, vaid tervikliku keskkonnana, kust saan kätte uudised, videod, raadiolõigud ja saated kõik ühes kohas.  Hindan eriti seda, et ERRi sisu on tasuta, ei ole peidetud tasulise müüri taha ja veebilehte ei kata reklaamid 80% lehe ulatuses. Teistest portaalidest kipun just selle tõttu eemale hoidma. Minu jaoks loob see tunde, et tegemist on päriselt avaliku teenusega. Lisaks on podcastid ja artiklite kuulamise võimalus väga mugav lahendus olukordades, kus ma ei saa ekraani vaadata, aga tahan siiski infoga kursis olla. Samas olen märganud, et sotsiaalmeedias on ERR pigem tagasihoidlik. Seal jagatakse enamasti viiteid põhiuudistele ning aktiivset arutelu või vah...
Read more

Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Selle nädala teemaks on andmeturve ning valisin riskiks veidi kitsama teema: patchimata infrastruktuur. Selle all mõtlen just seda olukorda, kus serverid, konteinerid, paketeeritud tarkvarad, veebilehed jms töötavad vanade versioonidega, mille kohta on juba teada turvanõrkused. Ehk ründaja ei pea alati midagi väga uut leiutama vaid piisab sellest, et leitakse vana versioon, millele on avalik exploit olemas. DevOps vaatest on see eriti oluline teema, sest tänapäeva süsteem koosneb väga paljudest erinevatest mikroteenustest. Seal on operatsioonisüsteem, konteineri base image, andmebaas, veebiserver, CI/CD tööriistad, npm või pip paketid, Terraformi moodulid, Helm chartid ja veel hulk sõltuvusi. Kui nendest kasvõi üks jääb pikalt uuendamata, võib sellest saada sissepääs kogu süsteemi saades kätte mingid secretid. Tehnoloogia Tehnoloogia poolelt peaks esimene samm olema nähtavus. Ei saa parandada seda, mille olemasolust ei teata. Selleks võiks igal rakendusel olla komponentide ja versio...
Read more

Nädal 1: Põnevad IT-lahendused

Revolutsioon IT-maastikul  Minu jaoks on 1 tähtsamatest revolutsionaalsetest lahendustest IT-maastikul viimase ~15 aasta jooksul on konteinerlahendused. Enne 2013. aastat, kui Docker avalikult kasutusse ilmus, oli tarkvaraarendajatel üks klassikaline probleem: "AGA MINU ARVUTIS JU TÖÖTAB!" Arendaja mängumaal toimivad lahendused küll võisid töötada, aga tootmisserverites keeldus see käivitumast erinevate komponentide sõltuvuste, versioonide ja seadistuste tõttu. Dockeri muutis rakenduste töötamise kordades lihtsamaks: paki rakendus koos kõikide vajalike osadega ühte konteinerisse, mis käitab täpselt samamoodi olenemata sellest, kus seda käivitatakse. Kuigi Docker tegi esimest korda kõigile konteinertehnoloogia lihtsasti kättesaadavaks, ei olnud see idee uus.  Kõige Dockeri-lähedasem tehnoloogia oli juba kasutusel FreeBSD-l aastal 2000. Ükski idee ei ole alati perfektne, ehk ka Dockeril oli suur puudus: massiline konteinerite haldus.  Selle probleemi lahendamiseks tuli appi...
Read more