Nädal 2: Uus ja surnud tehnoloogia

Elav tehnoloogia: failiedastus üle interneti (FTP)

Kui täna laeme faile pilveteenusesse üles ja alla, tundub see loomulik. Selle tegevuse tehniline alus loodi aga juba ammu enne veebi sündi. File Transfer Protocol ehk FTP on üks interneti vanimaid protokolle, mis loodi juba 1970. aastate alguses.

Sellel ajal ei eksisteerinud veel tänapäevast internetti ega TCP/IP protokolle. ARPANET, teadusasutuste võrk, avaldas 1971. aastal esimene FTP spetsifikatsioon RFC 114. Selle eesmärk oli võimaldada failide struktureeritud edastamist erinevate arvutite vahel ajal, kus ressursid asusid hajutatult eri asutustes. [1]

Varajased arendajad eristasid kahte võrgukasutuse viisi: otsene (kaugarvuti kasutamine Telneti kaudu) ja kaudne (failide liigutamine süsteemide vahel). FTP loodi kaudse vajaduse jaoks. Järgnevatel aastatel täiendati protokolli mitme RFC-ga ning juba 1970. aastate keskpaigaks oli selle põhiloogika välja kujunenud.

Veebi levik 1990. aastatel muutis failide jagamise veelgi lihtsamaks, sest allalaadimine toimus brauseri kaudu ilma eraldi kliendita. 2000. aastatel tõi pilvandmetöötlus kaasa uue võimaluse: fail ei liigu enam lihtsalt kahe masina vahel, vaid hoitakse hajutatud infrastruktuuris, millele pääseb ligi erinevatest seadmetest.

 

Kadunud tehnoloogia: Archie

Täna piisab paarist märksõnast Google’is, et vajalik info sekunditega leida. Enne veebi ei olnud internetis orienteerumine nii lihtne. 1990. aastal loodi Archie, maailma esimene interneti otsingumootor, mis püüdis seda probleemi lahendada. [2]

Sellel ajal kasutati interneti eelkäijas peamiselt avalikke FTP-servereid, kuhu ülikoolid ja teadusasutused salvestasid tarkvara ja dokumente. Faile oli palju ja need paiknesid eri serverites, kuid puudus keskne ülevaade. Archie kogus regulaarselt kokku nende serverite failinimed ning lõi neist otsitava andmebaasi. Kasutaja sai teha märksõnapõhise otsingu ja näha, millisest serverist vastava nimega faili leida võib.

Archie ei analüüsinud failide sisu, otsida sai ainult nime järgi, aga idee oli murranguline: interneti ressursse sai süstemaatiliselt indekseerida ja kasutajale kättesaadavaks teha. See põhimõte pani aluse hilisematele otsingumootoritele ning elab edasi ka tänapäeva veebis. 

Kuigi tehnoloogia on küll pikemat aega kadunud olnud, taaselustati see 2024. aastal Sun Sparc virtuaalmasina peal YouTube kanali The Serial Port poolt [3] koostöös Varssavi Ülikooliga ja avalikustati veebile. Artikli kirjutamise hetkel ei ole teenus kättesaadav, kuid tarkvara enda kood on avalikustatud tehnoloogia säilitamiseks.

 
 
 
Allikad:
 
1.  The TCP/IP Guide. "FTP Overview, History and Standards." The TCP/IP Guide, http://www.tcpipguide.com/free/t_FTPOverviewHistoryandStandards.htm
2. Stackscale. “Archie: The First Internet Search Engine.” Stackscale Blog, https://www.stackscale.com/blog/archie-internet-search-engine 
3. The Serial Port. “We Brought Back the Internet’s First Search Engine.” YouTube, uploaded May 11, 2024, https://www.youtube.com/watch?v=CUwR9xdEuZI 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Nädal 3: Traditsiooniline meedia

Oskuslik meedia Kuna töö, kooli ja erialase arengu kõrvalt väga palju aega üle ei jää, siis olen eelistanud mitmeid aastaid Eesti meediast just ERR-i.  Minu jaoks on ERR hea näide sellest, kuidas traditsiooniline meedia saab digiajastul loomulikult edasi areneda. Kui ma avan err.ee, ei tundu see lihtsalt telekanali kodulehena, vaid tervikliku keskkonnana, kust saan kätte uudised, videod, raadiolõigud ja saated kõik ühes kohas.  Hindan eriti seda, et ERRi sisu on tasuta, ei ole peidetud tasulise müüri taha ja veebilehte ei kata reklaamid 80% lehe ulatuses. Teistest portaalidest kipun just selle tõttu eemale hoidma. Minu jaoks loob see tunde, et tegemist on päriselt avaliku teenusega. Lisaks on podcastid ja artiklite kuulamise võimalus väga mugav lahendus olukordades, kus ma ei saa ekraani vaadata, aga tahan siiski infoga kursis olla. Samas olen märganud, et sotsiaalmeedias on ERR pigem tagasihoidlik. Seal jagatakse enamasti viiteid põhiuudistele ning aktiivset arutelu või vah...
Read more

Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Selle nädala teemaks on andmeturve ning valisin riskiks veidi kitsama teema: patchimata infrastruktuur. Selle all mõtlen just seda olukorda, kus serverid, konteinerid, paketeeritud tarkvarad, veebilehed jms töötavad vanade versioonidega, mille kohta on juba teada turvanõrkused. Ehk ründaja ei pea alati midagi väga uut leiutama vaid piisab sellest, et leitakse vana versioon, millele on avalik exploit olemas. DevOps vaatest on see eriti oluline teema, sest tänapäeva süsteem koosneb väga paljudest erinevatest mikroteenustest. Seal on operatsioonisüsteem, konteineri base image, andmebaas, veebiserver, CI/CD tööriistad, npm või pip paketid, Terraformi moodulid, Helm chartid ja veel hulk sõltuvusi. Kui nendest kasvõi üks jääb pikalt uuendamata, võib sellest saada sissepääs kogu süsteemi saades kätte mingid secretid. Tehnoloogia Tehnoloogia poolelt peaks esimene samm olema nähtavus. Ei saa parandada seda, mille olemasolust ei teata. Selleks võiks igal rakendusel olla komponentide ja versio...
Read more

Nädal 1: Põnevad IT-lahendused

Revolutsioon IT-maastikul  Minu jaoks on 1 tähtsamatest revolutsionaalsetest lahendustest IT-maastikul viimase ~15 aasta jooksul on konteinerlahendused. Enne 2013. aastat, kui Docker avalikult kasutusse ilmus, oli tarkvaraarendajatel üks klassikaline probleem: "AGA MINU ARVUTIS JU TÖÖTAB!" Arendaja mängumaal toimivad lahendused küll võisid töötada, aga tootmisserverites keeldus see käivitumast erinevate komponentide sõltuvuste, versioonide ja seadistuste tõttu. Dockeri muutis rakenduste töötamise kordades lihtsamaks: paki rakendus koos kõikide vajalike osadega ühte konteinerisse, mis käitab täpselt samamoodi olenemata sellest, kus seda käivitatakse. Kuigi Docker tegi esimest korda kõigile konteinertehnoloogia lihtsasti kättesaadavaks, ei olnud see idee uus.  Kõige Dockeri-lähedasem tehnoloogia oli juba kasutusel FreeBSD-l aastal 2000. Ükski idee ei ole alati perfektne, ehk ka Dockeril oli suur puudus: massiline konteinerite haldus.  Selle probleemi lahendamiseks tuli appi...
Read more