Nädal 5: Kaks V. Shea netiketikäsku

Ole inimene 

Minu arvates on üks Virginia Shea netiketikäsk, mis on tänapäeval sama tähtis kui 1990. aastatel või võibolla isegi tähtsam on "Ole inimene". Internetis suheldes on väga lihtne unustada, et teisel pool ekraani on päris inimene. Kui suhtleme näost näkku, siis näeme teise inimese reaktsioone, kehakeelt ja hääletooni. Internetis seda kõike ei ole ning seetõttu võivad sõnumid kergesti valesti mõjuda teisele inimesele. Tänapäeva sotsiaalmeedias kirjutavad inimesed sageli kiiresti ja emotsiooni pealt ning see võib viia konfliktide ja solvamiseni, seetõttu on oluline meeles pidada, et internet ei ole lihtsalt tehnoloogia, vaid seal suhtlevad inimesed. Kui mõelda enne kirjutamist natuke sellele, kuidas meie sõnad teisele inimesele mõjuda võivad, oleks ka internetis palju vähem tülisid ja arusaamatusi.

Jaga oma teadmisi 

Käsuks, mille tähtsus on minu arvates tänapäeval osaliselt vähenenud, on "Jaga oma teadmisi". Varase interneti ajal oli see väga oluline põhimõte, sest suur osa informatsioonist levis just kasutajate endi kaudu. Foorumites, meililistides ja uudisegruppides vastasid inimesed üksteise küsimustele ning jagasid oma teadmisi vabatahtlikult. Tänapäeval on olukord muutunud, sest suur osa vajalikust infost on juba internetis kergesti leitav. Otsingumootorid, videoplatvormid ja erinevad veebilehed pakuvad kiiresti vastuseid paljudele erinevatele küsimustele. Seetõttu ei sõltu info leidmine enam nii palju sellest, kas keegi teine seda parasjagu jagab. Kuigi teadmiste jagamine on endiselt väärtuslik ja vajalik, ei ole see interneti toimimise seisukohalt enam nii tähtis kui varem.

Allikas

  • SHEA, Virginia. Netiquette. Albion Books 1997. http://albion.com/netiquette/
    •  

    Comments

    Post a Comment

    Popular posts from this blog

    Nädal 3: Traditsiooniline meedia

    Oskuslik meedia Kuna töö, kooli ja erialase arengu kõrvalt väga palju aega üle ei jää, siis olen eelistanud mitmeid aastaid Eesti meediast just ERR-i.  Minu jaoks on ERR hea näide sellest, kuidas traditsiooniline meedia saab digiajastul loomulikult edasi areneda. Kui ma avan err.ee, ei tundu see lihtsalt telekanali kodulehena, vaid tervikliku keskkonnana, kust saan kätte uudised, videod, raadiolõigud ja saated kõik ühes kohas.  Hindan eriti seda, et ERRi sisu on tasuta, ei ole peidetud tasulise müüri taha ja veebilehte ei kata reklaamid 80% lehe ulatuses. Teistest portaalidest kipun just selle tõttu eemale hoidma. Minu jaoks loob see tunde, et tegemist on päriselt avaliku teenusega. Lisaks on podcastid ja artiklite kuulamise võimalus väga mugav lahendus olukordades, kus ma ei saa ekraani vaadata, aga tahan siiski infoga kursis olla. Samas olen märganud, et sotsiaalmeedias on ERR pigem tagasihoidlik. Seal jagatakse enamasti viiteid põhiuudistele ning aktiivset arutelu või vah...
    Read more

    Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

    Selle nädala teemaks on andmeturve ning valisin riskiks veidi kitsama teema: patchimata infrastruktuur. Selle all mõtlen just seda olukorda, kus serverid, konteinerid, paketeeritud tarkvarad, veebilehed jms töötavad vanade versioonidega, mille kohta on juba teada turvanõrkused. Ehk ründaja ei pea alati midagi väga uut leiutama vaid piisab sellest, et leitakse vana versioon, millele on avalik exploit olemas. DevOps vaatest on see eriti oluline teema, sest tänapäeva süsteem koosneb väga paljudest erinevatest mikroteenustest. Seal on operatsioonisüsteem, konteineri base image, andmebaas, veebiserver, CI/CD tööriistad, npm või pip paketid, Terraformi moodulid, Helm chartid ja veel hulk sõltuvusi. Kui nendest kasvõi üks jääb pikalt uuendamata, võib sellest saada sissepääs kogu süsteemi saades kätte mingid secretid. Tehnoloogia Tehnoloogia poolelt peaks esimene samm olema nähtavus. Ei saa parandada seda, mille olemasolust ei teata. Selleks võiks igal rakendusel olla komponentide ja versio...
    Read more

    Nädal 1: Põnevad IT-lahendused

    Revolutsioon IT-maastikul  Minu jaoks on 1 tähtsamatest revolutsionaalsetest lahendustest IT-maastikul viimase ~15 aasta jooksul on konteinerlahendused. Enne 2013. aastat, kui Docker avalikult kasutusse ilmus, oli tarkvaraarendajatel üks klassikaline probleem: "AGA MINU ARVUTIS JU TÖÖTAB!" Arendaja mängumaal toimivad lahendused küll võisid töötada, aga tootmisserverites keeldus see käivitumast erinevate komponentide sõltuvuste, versioonide ja seadistuste tõttu. Dockeri muutis rakenduste töötamise kordades lihtsamaks: paki rakendus koos kõikide vajalike osadega ühte konteinerisse, mis käitab täpselt samamoodi olenemata sellest, kus seda käivitatakse. Kuigi Docker tegi esimest korda kõigile konteinertehnoloogia lihtsasti kättesaadavaks, ei olnud see idee uus.  Kõige Dockeri-lähedasem tehnoloogia oli juba kasutusel FreeBSD-l aastal 2000. Ükski idee ei ole alati perfektne, ehk ka Dockeril oli suur puudus: massiline konteinerite haldus.  Selle probleemi lahendamiseks tuli appi...
    Read more