Nädal 6: Arvutid ja paragrahvid I

 Kõige paremini toimiv intellektuaalomandimudeli komponent

WIPO intellektuaalomandimudeli komponentidest on minu arvates kõige paremini toimiv osa litsentsid. Litsents määrab selgelt ja painduvalt, mida autori loomingut kasutatav isik tohib täpsemalt tohib teha ja mida mitte. Autoril jäävad õigused enda leiutisele või loomingule, kuid ta annab kolmanda osapoole kasutajale kasutustingimused, näiteks loomingu kasutusviis. [1]

 

Tänu litsentsi komponendile võimaldatakse koostööd ettevõtete vahel ja levitada tehnoloogiat samal ajal kaitstes levitaja omanikuõigusi.

 

 

Muutmist vajav intellektuaalomandimudeli komponent

Minu arvates on hetkel kõige keerulisemini mõistetav intellektuaalomandi komponent autoriõigus, eriti tänapäeva AI-ajastul. Traditsiooniliselt kuulus looming alati selle loojale ehk inimesele, kuid nüüd on tekkinud küsimus: kellele kuulub autoriõigus siis, kui teos on loodud tehisintellekti abil?

AI loodud sisu puhul on piirid väga ebaselged. Sageli ei ole lihtne määrata, kui suur osa loomingust on inimese panus ja kui palju on loonud AI. Seetõttu on selgelt vaja täpsemaid reegleid ja piire, sest tehnoloogia areng on olnud väga kiire ning see on tekitanud palju segadust.

Lisaks tekib küsimus AI mudelite treenimise kohta. Paljud tehisintellektid on õpetatud suurte andmemahtude peal, mis võivad ka ise sisaldada autoriõigusega kaitstud materjale. See tõstatab omakorda küsimuse, kas ja kuidas on nende algsete autorite õigusi arvestatud.

Praegu võib autoriõiguse kuuluvuse osas välja tuua kolm peamist võimalust: autoriõigus AI kasutale, autoriõigus AI loojale või siis ei kuulugi see kellelegi ja teosel puudub autoriõigus. 

 

 

Allikad:

1. WIPO. Copyright Licensing in the Digital Environment. World Intellectual Property Organization. https://www.wipo.int/en/web/copyright/activities/copyright_licensing 

2. European Parliament. Artificial intelligence and copyright
https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document/EPRS_BRI(2025)782585