Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid II

Ärivaraline litsents

Ärivaraline litsents nagu ka nimi ütleb on kõige sobilikum ärimudeli kasutamisel. Eelistena on tootjal täielik kontroll enda loomingu üle hoides enda lähtekoodi suletuna tänu millele on neil maksimaalne võimalus enda tootega kasumit saada, sest ega kasutajad üldjuhul ei näe mis seal toote sees tegelikult on ja ka võibolla ei teki nii palju konkurente.

Puudusena on litsentsil see sama suletud lähtekood: juhul kui tootja peaks lõpetama toote edasiarenduse siis klient jääb olukorda kus ta peabki iganenud edasi kasutama kui alternatiive ei leidu. Võrreldes teiste litsentsidega puudub ka  võimalus kogukonnal panustada toote arendusse kui mingi funktsioon näiteks ei tööta korrektselt või paljutahetud lisafunktsioone tootja ei taha lisada. 

Seega ärivaraline litsents on kõige parem juhul kui soovitakse maksimaalset kontrolli toote üle ja kasumit.

GNU GPL

GNU GPL on vabavaraline litsents ja selle mõte on tagada, et see kaitseb tarkvara vabana püsimist. Eeliseks on see sellepärast, et ettevõtted ei saa selle litsentsiga koodi endale võtta, teha muudatusi ja avaldada see hiljem suletud lähtekoodiga tootena. Kõik muudatused, mis tehakse, peavad olema samuti avatud ja tänu sellele on sellistel toodetel ka ühiskonna poolt panus viga paranduseks või uute funktsionaalsuste lisamiseks. Kogu tarkvara jääb kasutajatele vabalt kättesaadavaks ja saavad soovi korral ise sellele muudatusi teha eeldades, et jätab lähtekoodi ka avatuks. [1]

Põhiline miinus litsentsi juures on see, et ärihuvilised ei saa seda endale tulu tekitamiseks tootes kasutada, juhul kui nad ise soovivad kasutada ärivaralist litsentsi toote arendamisel.

GNU GPL-i on kõige mõistlikum eelistada siis, kui on soov luua looming, mis võiks olla kõigile kasutajatele kättesaadav selliselt, et keegi ei saaks seda suletud  

BSD litsents

Sarnaslt GNU GPL-ile on SD samuti vabavaraline litsents, aga pakub isegi veel rohkem vabadust loomingu kasutamisel. Eelisena on võimalik koodi kasutada, levitada, muuta nii avatud lähtekoodiga kui ka suletud lähtekoodina - ei ole vajalik levitada muudatusi sama BSD litsentsi alt. Kuna koodi võivad ka kommertstooted kasutada, võivad ettevõtted kasutada enda  ärivaralise litsentsiga toote täiendamiseks läbi mille see toode võib veel paremaks muutuda funktsionaalsuste poolest. [2]

 

Suurim puudus litsentsil on puuduv kontroll loomingu üle. Toodet võidakse küll edasi arendada, aga võidakse seda näha kinnises tootes ja puudub  nägemus, mis sellega tegelikult edasi tehti ja ei saa mujal seda kasutada.

 

BSD sobib sellistes olukordades, kus autori soov on levitada loomingut nii vabalt kui võimalik ja kelleliganes selliselt nagu nad ise soovivad.

 

Allikad:

1. GNU Project. GNU General Public License v3.0 https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html 

2. Open Source Initiative. BSD 3-Clause License https://opensource.org/license/bsd-3-clause