Nädal 8: Haridus IT tööturul

Sissejuhatus 

Tööturul just IT valdkonnas on kõige raskem 100% kindlusega öelda, milline haridus kõige paremini sobib: kas diplom klassikalisest kõrgkoolist, rakenduskõrgkoolist, kutsekoolist või siis üldsegi iseseisev õppimine ja omandada sertifikaadid. Isiklikult mina ütleksin, et väga suurt vahet ei ole võttes arvesse, et minagi töötan enda kutseharidusega koos kõrgharitud kolleegidega samal tasemel. Kõik annavad miskit väärtuslikku, aga lõpuks on kõikide vajalike teadmiste omandamine töötaja enda vastutada ja õige haridustee valik aitab kõvasti ka tööandja vaatest kandideerimisel.

Klassikaline kõrgkool

Klassikalise kõrgkoolidiplomi suurim tugevus on lai põhi. See ei õpeta ainult praktilisi oskusi, vaid annab ka teoreetilise raamistiku, mille peale saab hiljem palju ehitada juurde. Inimene õpib analüüsima, loogiliselt mõtlema, uusi teemasid omandama ja tehnoloogia muutumisega kaasa minema. IT-valdkonnas on see väga oluline, sest tööriistad ja platvormid muutuvad kiiresti kasvõi igapäevaselt. See, mis on täna väga nõutud, võib paari aasta pärast olla juba vana uudis. Seetõttu on tugev haridus sageli hea investeering kergema tuleviku jaoks. 

Rakenduskõrgkool

Rakenduskõrghariduse või kutsekõrghariduse eelis on tugev praktiline pool. Seal on õpe tavaliselt rohkem seotud päris tööolukordadega, kus tehakse projekte, praktikat ja konkreetseid ülesandeid seotud erialaga. Selline valik sobib hästi inimesele, kes tahab kiiremini tööturule jõuda ja võimalikult vara päris tööd tegema hakata. Tööandja jaoks on see  hea märk, sest näitab, et inimene on hästi tutvunud praktilisema poolega.

Sertifikaadid

Kutsetunnistused ja sertifikaadid on eelnevast kahest täiesti eraldiseisev. Nende väärtus seisneb selles, et need näitavad selgelt ära mingi konkreetse oskuse või tehnoloogia tundmise. Kui kellelgi on näiteks Microsofti, AWS-i või mõne muu tehnoloogia sertifikaat, siis tööandja saab aru, et kandidaat on reaalselt huvitatud sellest kitsamast alast ja omab vastavaid teadmisi. 

Sertifikaat on eriti kasulik siis, kui on vaja oma oskusi tõendada, eriala vahetada või juurde õppida mõni konkreetne tehnoloogia. Tihti on ka ettevõtete hanketingimustes kirjas, et lausa peab olema nõutud mingi kindel sertifikaat nendel, kes selle hankega otseselt tegelevad. Samas kandideerimiseks tööturul ainult sertifikaadist tavaliselt ei piisa, sest see ilma näidisprojektideta ei tõesta väga hästi töövalmidust juhul kui eelnev töökogemus on puuduv.

TTÜ IT Kolledž

TTÜ IT Kolledži roll minu arvates on suunatud pigem rakenduskõrghariduse poolele nagu ka Eesti Infotehnoloogia Kolledž varasemalt oli enne asutuste ühinemist [1]. Õpilastel võib olla ka hea võimalus omandada mõni sertifikaat TalTechis õppides, näiteks CCNA läbi Cisco Network Academy kaudu.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks saan öelda, et iga valik kõlbab IT tööturul kandideerides, aga igal on enda eelis. Tuleb mõelda pikalt ette ära, milline on inimese enda jaoks parim valik, kas saada tugev teooreetiline, teooreetiline ja praktiline, või praktiline baas. Isiklikult tööturul konkureerimise jaoks teiste kandideerijatega piisas täitsa kutsetunnistusest ja praktilisest kogemusest, kuigi võrreldes kõrghariduse omajatega võis mul natukene kauem see võtta.
 

Allikad:
[1] https://taltech.ee/itcollege/ajalugu